Raamatupidaja töö nõuab väga suurt täpsust seega on äärmiselt oluline, et selle ameti esindajad leiaksid aega ka muudeks tegevusteks kui töö.
Hobid on väga tore viis ennast igapäevakohustustest välja lülitada ja teha midagi, mis on kehale ja meelele hea ja väärtust loov.
Uurisime milliste tegevustega meeldib Numeri inimestele väljaspool tööaega tegeleda. Mis on nende hobid, kuidas nad nendeni jõudsid ja kui tihti leiavad nad aega nendega tegeleda?
Raamatupidaja Ave veedab oma vaba aja põhiliselt lähedastega või üksi. Talle meeldib jalutada, kinos-teatris-kontserditel käia, mööda Eestimaad ja võimalusel ka väljaspool Eestit ringi seigelda.
Hobi kui üht sellist tal ei olegi. Tegemisi on murukeeglist mäesuusatamiseni. Sinna vahele mahuvad sulgpall, tantsimine, rattasõit, erinevad treeningud, mõningane näputöö ja kokkamine ning kui silmad lubavad siis ka lugemine.
Liikumist armastava inimesena tegeleb ta suurima rõõmuga kõigega, mis aitavad rutiinist ja paigalpüsimisest väljuda. Ave arvab et tema teele on kõik need tegevused sattunud läbi ta enda soovide ja emotsioonide. Kuna hobisid on tal mitu, siis jõuab ta vähemalt ühega neist iga päev tegeleda.
Ave mõtisklus, miks kõik inimesed võiksid mõne hobiga tegeleda on väga inspireeriv: “Arvan, et kõik mis inimese hinge laulma paneb ja tekitab päevatööle vaheldust, on talle hea. Kuigi ma otseselt liikumisvaenulikku inimest ei suuda ette kujutada, siis treeningutest ja klassikalises mõttes sportimisest mitte huvitatud inimese jaoks võib olla suurepäraseks vahelduseks ja liigutamiseks metsas, rabas, lumel räätsadega vms jalutamine ja vaikuse kuulamine.
Hobid ehk mitte kohustused võiksid kõigil olla, et aidata hoida füüsilist ja vaimset tasakaalu. Need aitavad kindlasti kaasa inimese õnnetunde tekkimisele.”
Lisaks kõigele sellele millega Ave juba tegeleb sooviks ta mäesuusatamist ning sukeldumist veel kunagi proovida ja kuna soovid on selleks, et neid täita, siis tasapisi ka juba liigub nende täitmise suunas.
Selleks et elus head tasakaalu leida tegeleb ka meie toimekas raamatupidaja Käthlin mitme erineva hobiga.
Talle meeldib väga kalligraafiaga tegeleda. Enne koroona-aega käis ta lisaks regulaarselt Mandala tantsu ringis ning shindo venitustrennides, kuid paha viirus tegi omad korrektuurid ning nüüdseks on ta neile asenduseks avastanud qigongi võimlemistrennid, milles on online tundide kaudu võimalik osaleda. Kevad-suvisel ajal pakub vaheldust maal maamaja renoveerimine ja aias toimetamine.
Huvi kalligraafia vastu tekkis tal juba põhikoolis, kui koolis vastav õppeaine oli. Peale umbes 20-aastast pausi sattus Käthlin kalligraaf Anu Purre juurde, kelle käe all viimased 4 aastat ta ka õppinud on.
Kuna istuv töö tekitab kehas palju pingeid siis jõudis Käthlin energiavõimlemiseni läbi ühe hiina meditsiini terapeudi, kes lisaks massaažile soovitas teha Qigongi harjutusi ja nii on ta neid tegema jäänudki. Võimalusel osaleb ta online tundides ning varsti on lootust ka kontakttrennideks. Mõningad harjutused on saanud igapäevaseks mõnusaks rutiiniks.
Kalligraafia on võimalus argipäevast täiesti välja lülitada ja pea tühjaks saada. Ainuke miinus on see, et lisaks igapäevatööle on ka see istuvas asendis. Sellele murele vastukaaluks on qigongi võimlemistrennid, mille juures paelubki kohene effekt enesetunde muutuses.
Küsimusele, et milleks on hobid head vastab Käthlin kokkuvõtvalt nii: ”Minu jaoks on mu hobid eeskätt enda laadimise koht ja päris minu olemise aeg. Maamajas tegelemise võib kogu pere ühiseks hobiks lugeda.
Ma arvan, et täiskasvanuna vajame hobisid kohe eriti. Et lülituda välja argitoimetustest ja -muredest, läbi mille end laadida ja silmad särama panna. Täiskasvanuna kipub elust mängurõõm kaduma, kuid ma usun, et südamelähedased hobid aitavad mängulisust ja loovust enda ellu juurde tuua – ükskõik, on see siis kokkamine või maalimine või sõpruskonnaga matkamine või korvpalli mängimine.
Ma arvan, et mu tänased hobid pakuvad piisavalt arenguruumi ja mitmekesisust ka tulevikuks. Siiski on mul pikalt olnud üks unistus lastele kalligraafia huvialaringi korraldamine.”
Numeri alati aktiivse juhi Kadri vaba aeg möödub sportides – rattasõit, jooks/kõnd, jõutreening, reisides, aiatöid tehes või heade elamuste -kino, teater, kontsert nautimisega. Muusika kuulamine ja loomine on samuti talle hingelähedane. Siiski saab sportimine kõige suurema hobi tiitli.
Eks kõik on alguse saanud juba lapsepõlvest. Tehakse ja harjutatakse ikka seda, mis hästi välja tuleb ja mis meele rõõmsaks teeb. Pool aega sai Kadril veedetud staadionil või võimlas ja ülejäänud aeg muusikakoolis. Hiljem on spordialad veidi vahetunud, aga liikumine on alati tema lemmiktegevus olnud. Täna teeb ta sporti 2-3 kora nädalas, aga on olnud aastaid, kus see on olnud 5-6 korda nädalas.
Peamine on väljalülitumine, millelegi muule keskendumine kui töö ja tavaelurutiinid ning pingutamine ja proovilepanek. Tugev ja tervem keha ning vaim. Tihti isu ja mahud kasvavad kui sa näed oma arengut ja tulemusi.
Kadri mõtiskleb selle üle miks inimesel hobid peaks olema järgmiselt: ”Sa teed midagi, mis pakub sulle kokkuvõttes rahulolu – tekitab häid uusi emotsioone, vahel rahustab või innustab, omandad uusi oskusi ja kokkuvõttes erinevad hobid ikkagi arendavad inimest. Tihti tutvud hobidega tegelemisel uute inimestega, lood uusi kontakte ja sulle avanevad uued võimalused ning ka väljakutsed. Pole vahet kas teed midagi üksi nokitsedes või koos seltskonnaga. Soovin proovida golfi ja padelimängu. Samuti tahan õppida flamenkot ja salsat tantsima.”
Numeri meeskonna üks uusimaid liikmeid, sportlik Maarja naudib vabal ajal erinevaid aktiivseid tegevusi. Näiteks värskes õhus jalutamist, jooksmist või discgolfi mängimist, millele aitavad kaasa tema väike koerake ja aktiivsed sõbrad ümberringi. Lisaks on ta suur jõusaali ja jooksu sõber. Selleks et treenimine üksluiseks ei läheks mängib ka aega ajalt tennist ning viimasel ajal on ta enda jaoks avastanud Hammocki trenni ehk kangal keerlemise ja erinevate harjutuste tegemise.
Maarja on väiksest saati olnud sportlik ja vanemad lasid tal proovida erinevaid trenne, näiteks iluuisutamine, suusatamine, kergejõustik jne. Sellest jäi spordipisik tema sisse ja edasi on ta avastanud erinevaid trenne ise. Hommikuinimesena algavad 4 korda nädalas tema tööpäevad kell kuus hommikul jõusaalis ja peale seda hea tuju ja energiaga on hea tööle keskenduda. Nädalavahetusse jäävad jooksutiirud või tennise ja Hammocki trennid vastavalt ajale ja tujule.
Kõige enam tunneb Maarja, et liikumine mõjutab väga tema vaimset heaolu. Piisava füüsilise koormuse korral tunneb ta, et on parem ja tunduvalt rõõmsam inimene. Kuna ta tegeleb erinevate hobidega, siis on alati põnevust ja vaheldust ning trennid ei tundu rutiinsed või peaks neid vastu tahtmist tegema.
Muidugi ka hea seltskond, laupäeva hommikused tennisemängud, mis sunnivad hea sõbraga kokkusaamisi planeerima või päikeselised jalutuskäigud looduses, mille ajal jõuab sõbrannadega kõik jutud räägitud.
Kindlasti tasub ka Maarja soovitusi kuulda võtta: ”Ma arvan, et esiteks on väga oluline olla aktiivne ja ennast liigutada, sest ikkagi nagu öeldakse, siis terves kehas terve vaim! 😊 Lisaks ka, et leida omale tegevus, mis sind tõesti paelub ning milles sa tahad ennast arendada ja mis paneb sind hästi tundma. Tänapäeval on tohutult valikuid ja võimalusi tegeleda ükskõik millega. Kui sa ikka vihkad jooksmist, siis see ei pea sinu hobi olema, proovi erinevaid asju, kuni jõuad selleni, mis paneb just sinu silma särama, sest ma usun see on kindlasti olemas. Ma arvan ka, et on väga oluline, et inimestel oleks oma aeg, väljaspool tööd ja kõiki kohustusi, kus teha midagi just enda jaoks.
Kuna ma olen päris paljud asjad juba ära proovinud, millest ma unistanud olen, siis väga palju ei olegi. Ma olen paar korda proovinud küll natuke golfi palle lüüa, aga hetkel on plaanis soojemate ilmade saabudes ennast selles tõsisemalt arendada ja proovile panna.”
Rõõmsat kevadet ja vahvaid tegemisi kõigi numerlaste poolt!
Päise foto on Numeri raamatupidaja Käthlini tehtud kalligraafilisest kompositsioonist.