Käesolev veebileht kasutab küpsiseid. Lisateavet küpsiste kasutamise ja seadistamise kohta leiate siit.

Platvormihaldurite teavitamiskohustus

Riigikogu võttis 14. detsembril 2022 vastu maksualase teabevahetuse seaduse muudatused, mis kehtestavad platvormihalduritele (nagu Bolt, AirBnB, Amazon, Booking.com, jms) kohustuse hakata esitama MTA-le teavet platvormidel tegutsevate müüjate ja teenuspakkujate ning nende poolt teenitud tulu kohta. Seni on toimunud vastav teabevahetus vabatahtlikkuse alusel ning nende muudatustega võetakse Eesti seadusesse üle Nõukogu direktiiv 2021/514/EL, millega muudeti maksustamisalast halduskoostööd reguleerivat direktiivi 2011/16/EL (DAC-7), mille reeglistik põhineb OECD mudelreeglitel.

 

MTA-le teabe esitamise kohustus tekib üldjuhul Eesti residentidest platvormihalduritel. Mitteresidendist platvormihalduritel tekib vastav kohustus vaid siis, kui tema juhtimiskoht on Eestis, tal on Eestis püsiv tegevuskoht või ta on õiguslik moodustis, mis on asutatud Eesti õiguse alusel. Lisaks võib teabe andmise kohustus olla sellisel EL-i välisel platvormihalduril, kes on end MTA-s Eesti ees aruandekohustuslikuna registreerinud.

 

Platvormihaldurid peavad üldjuhul hakkama vastavat teavet koguma alates 1. jaanuarist 2023 ning esitama seda MTA-le sellele järgneva kalendriaasta 31. jaanuariks, kuid tegevusega alustamise aasta kohta saab platformihaldur rakendada puhveraega, kogudes vastava teabe alustamise aastale järgneva kalendriaasta 31. detsembriks.

 

Vastava teabe kogumisega seotud tõendid tuleb platvormihalduril säilitada vähemalt jooksva ja sellele eelnenud kuue kalendriaasta kohta.

 

Platvorme võib käsitleda kui virtuaalseid või digitaliseeritud turuplatse, mis viivad toodete ja teenuste müüjad kokku nende ostjatega. Seadusemuudatuste kohaselt loetakse platvormiks tarkvara (veebileht, mobiilirakendus, vms.), mis võimaldab müüjal olla ühenduses teiste kasutajatega aruandekohustusega hõlmatud tegevusega tegelemiseks, samuti moodustist sellise tegevusega seonduva tasu kogumiseks ja maksmiseks. Seejuures on välistatud platvormi mõistest selline tarkvara, mis võimaldab kasutajatele üksnes maksete töötlemist (Paypal, vms.), kaupade või teenuste loetlemist või reklaamimist ning nende ümbersuunamist või üleviimist platvormile.

 

Platvormihaldurite aruandekohustusega hõlmatud tegevusteks on allljärgnevalt loetletud tasu eest tehtavad tegevused:

  • kinnisasja või selle osa rendile või üürile andmine;
  • aja- või ülesandepõhise teenuse osutamine;
  • asja võõrandamine;
  • transpordivahendi rendile või üürile andmine.

 

Seejuures antud juhul on defineeritud tasu kui mis tahes vormis tasu, mis on müüjale makstud või krediteeritud ja millest on maha arvatud kõik platvormihalduri kinni peetud või sisse nõutud platvormil tegutsemisega seotud teenustasud, vahendustasud või maksud ning mille suurus on platvormihaldurile teada või peaks talle mõistlikult eeldades teada olema. Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt, kui platvormihaldur ei valda teavet tasu kohta ning tal ei ole seda võimalik ka mõistlikult tuletada, siis ei klassifitseeru tema tegevus aruandekohustusega hõlmatuks – näiteks olukord, kus platvormihalduril on põhjust arvata, et klient ja müüja sõlmisid platvormi vahendusel tehingu, ent tehingu tingimused ei ole platvormihaldurile teada ning ühtlasi ei ole mingit tasu läbi platvormi kliendilt müüjale laekunud (näiteks kui tasumine toimus sularahas).

 

Lisaks hakkab seadusemuudatuse tulemusena eri riikide maksuhaldurite vahelise automaatse teabevahetuse tulukategooria alla kuuluma litsentsitasu (lisaks senisele töötasule, juhatuse liikme tasule, pensionile, elukindlustushüvitisele ja kinnisvaratulule).