Isapuhkus pikeneb seniselt 10 tööpäevalt 30 kalendripäevale ja selle eest tööandja enam töötajale puhkusetasu maksma ei pea. Puhkusetasu asemel hakkab Sotsiaalkindlustusamet maksma otse töötajale isa täiendavat vanemahüvitist.
Isapuhkust on õigus saada kõigil isadel (ka mittetöötavatel isadel, füüsilisest isikust ettevõtjatel ja juhatuse liikmetel), kelle laps sünnib 01.juulil 2020 või peale seda. Kui lapse bioloogiline isa ei täida kohustust last kasvatada ja ei ole juba ära kasutanud õigust isa täiendavale vanemahüvitisele, on selle saamise õigus lapsendajal, eestkostjal, hoolduspere vanemal või ema abikaasal. Ema abikaasal on õigus ka siis, kui lapse bioloogiline isa esitab sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa täiendava vanemahüvitise saamise õigusest loobumiseks.
Isapuhkust saab kasutada alates 30 kalendripäevast enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse 3aastaseks saamiseni. Oluline on silmas pidada, et uut isapuhkust ei saa kasutada varem, kui alates 01. juulist 2020. Seega, kui lapse eeldatav sünnikuupäev on 1. juulil 2020 või hiljem, aga laps sünnib tegelikult varem, kehtib isale vana kord. Kui eeldatav sünnikuupäev on enne 1. juulit 2020, kuid laps sünnib tegelikult hiljem, kehtib isale uus kord ja tal on õigus kasutada isapuhkust 30 kalendripäeva ( Juhul, kui ta ei ole kasutanud kahe kuu jooksul enne lapse sündi vana korra järgi isapuhkust 10 päeva. Siis kehtib talle vana süsteem ja ta ei saa täiendavalt 20 päeva välja võtta.)
Isa täiendava vanemahüvitise saamise ajal peab isa puhkama kõigi oma tööandjate juurest. Puhkuse kasutamise periood kantakse töötamise registrisse (kande teeb Sotsiaalkindlustusamet ja tööandjat teavitatakse isapuhkuse avalduse esitamisest e-posti teel). Isapuhkust saab kasutada nii ühes osas kui osade kaupa. Tööandja võib keelduda töölepingu seadusest tulenevalt puhkuse andmisest lühemaks perioodiks kui 7 kalendripäeva.
Isapuhkuse ajal ei tohi isa töötada ja tulu teenida. Antud juhul ei kehti tavalise vanemahüvitise põhimõtted.
Kui perre sünnib pärast 1. juulit 2020 väikese vahega mitu last, on kõigi lastega seoses õigus kasutada 30päevast isapuhkust. Iga lapse puhkust tuleb kasutada erineval ajal. Seda ei ole võimalik võtta välja mitme lapse eest korraga ega saada sellest tulenevalt samal perioodil mitmekordset hüvitist. Mitmike puhul kehtib aga üks periood/hüvitis olenemata sündinud laste arvust.
Isa täiendav vanemahüvitis arvestatakse välja samade reeglite alusel nagu tavaline vanemahüvitis. Hüvitise suuruse arvestamiseks lahutatakse esmalt lapse sünnikuust sellele eelnevad 9 täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis tähtaegselt, oli enneaegne või kauem kantud) ning vanemahüvitise arvestamisel võetakse aluseks omakorda sellele eelnenud 12 kalendrikuu tulud.
Uue isapuhkuse saamiseks tuleb isal esitada sooviavaldus Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses. Soovitav on isadel eelnevalt oma puhkusesoovi tööandjaga kokku leppida. Kui isapuhkuse avaldus esitatakse 14 päeva enne puhkuse algust ja/või lühemaks perioodiks kui 7 kalendripäeva saab isa hoiatuse, et tööandja võib puhkuse andmisest keelduda, kuid see ei takista avalduse esitamist, sest tööandja ja töötaja võisid sõlmida omavahelise kokkuleppe. Tööandjale saadetakse teavitus ja tööandjal on võimalus 5 tööpäeva jooksul puhkusesooviga mitte nõustuda.
Uus isapuhkuse kord alates 1. juulist 2020
