Käibemaksuseaduse muudatused

Riigikogus võeti 13. novembril 2024 vastu käibemaksuseaduse muudatused, mis põhiosas jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuarist. Kokkuvõtlikult võib olulisemaid muudatusi kirjeldada alljärgnevalt:

  • Selleks, et lihtsustada väikeettevõtjate tegutsemist teistes liikmesriikides, kehtestatakse alates 2025. aastast väikeettevõtjate erikord. Vastava erikorra alusel koheldakse võrdselt nii liikmesriigis asukohta omavaid isikuid kui ka teiste liikmesriikide väikeettevõtjaid, kes tegutsevad vastavas liikmesriigis ja kel võib tekkida kohustus registreerida end seal käibemaksukohustuslasena.
  • Ettevõtjal on õigus mainitud erikorda rakendada teises liikmesriigis tekkiva käibe suhtes juhul, kui tema kalendriaasta kogukäive kõigis liikmesriikides kokku ei ületa 100 000 eurot ja ka teises liikmesriigis tekkiv käive ei ületa vastavas teises liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära. Kui teenust või kaupa ostetakse piiriüleselt väikeettevõtte erikorra kasutajalt, kes on lisanud oma arvele järelliite “EX”, siis sellise tehingu puhul ei teki ostjal pöördmaksustamise kohustust.
  • Kui üritusega seotud teenust (koolitus, konverents, mess, näitus, vms) osutatakse voogedastuse teel või muul viisil virtuaalselt (näiteks interneti kaudu), siis loetakse alates 2025. aastast vastavat teenust oma olemuselt elektrooniliseks teenuseks, mille käibe toimumise kohaks on teenuse saaja elu- või asukoht. Seni loeti sarnase käibe toimumise kohaks ürituse toimumise asukohta.
  • Alates 2025. aastast laiendatakse uute ehitiste võõrandamise maksukäsitlust. Nii hakatakse uueks ehitiseks lugema ka ehitist, mis võõrandatakse esmakordselt ühe aasta jooksul selle esmasest kasutuselevõtmisest. Sel puhul tuleb müüjal uue ehitise müügihinnale lisada alates 2025. aastast kohustuslikus korras käibemaks.
  • Samuti muudetakse 2025. aastast maksukohustuse tekkimise arvutamise piirmäära aluseid. Nii võetakse 40 000 eurose piirmäära arvutamise aluseks ainult käive, mille tekkimise koht on Eestis ning piirmäära arvestusse lisatakse kindlustus- ja finantsteenuste ning kinnisasja kasutada andmise ja kinnisasja käive, mis ei ole juhusliku iseloomuga. Endiselt ei arvata piirmäära hulka põhivara käivet. Piirmäära arvestusest jääb seega välja ka teise liikmesriigi või väljaspool EL-i asuvale isikule osutatud teenuste käive. Maksukohustuslasena registreerimise kohustust ei teki samas isikul, kelle kogu käibe moodustab maksuvaba käive või nullprotsendilise maksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive.
  • Kasumimarginaali põhiste käibemaksu erikordade kasutamisel võetakse 2025. aastast käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära arvestuse aluseks kõik tasud, mis kauba või teenuse eest saadakse. Seni oli vastava arvestuse aluseks kasumimarginaali alusel leitud käibe maksustatav väärtus.
  • Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamisel kehtestatakse lisatingimus, mille kohaselt ei kustutata isikut registrist, kui tema käive on eelneval ja jooksval kalendriaastal ületanud 40 000 euro piirmäära.
  • 2025. aastast muudetakse ka kinnisvara või põhivara soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvestuse reegleid. Muudatuse kohaselt tuleb kinnisvara või põhivara kasutuselevõtmisel teha kogu sisendkäibemaksu ümberarvestus selle alusel, milleks vastav vara esmalt tegelikult kasutusele võetakse. Sellele järgneb endises korras iga aasta lõpus tehtav sisendkäibemaksu ümberarvestus, mida kinnisvara puhul tuleb teha 10 ja muu põhivara puhul 5 aasta jooksul selle vara raamatupidamises arvelevõtmisest.
  • Alates 2027. aastast muutub andmepõhiseks käibedeklaratsiooni ja selle lisade esitamine, millega luuakse algandmete edastamise võimalus otse raamatupidamisest, mille alusel maksuhaldur arvutab käibemaksukohustuse. Samuti liidetakse ühtseks käibedeklaratsiooniks nii senine käibedeklaratsioon (KMD) koos selle lisadega (INF A ja B) kui ka ühendusesisese käibe aruanne (VD/VDP). Lisaks x-tee kaudu andmete edastamisele säilib ka võimalus esitada andmeid käsitsi või failist, laadides need e-MTA kliendirakenduses.

Lisaks tõstetakse järgmisel aastal mitmeid käibemaksumäärasid:

  • Alates 1. jaanuarist 2025 tõuseb senine 9% käibemaksumäär majutusteenustele 13%-le.
  • Alates 1. jaanuarist 2025 kaob senine 5% käibemaksu soodusmäär ajakirjandusväljaannetele ning neile hakatakse rakendama 9% käibemaksumäära.

Alates 1. juulist 2025 tõstetakse käibemaksu standardmäära 22%-lt 24%-le (ühe osana julgeolekumaksust, mis peaks kehtima ajutiselt kuni 2028.a. lõpuni) ning seda ilma üleminekusäteteta. Enne 2023. aasta 1. maid sõlmitud pikaajaliste lepingute üleminekusätete kehtivust lühendatakse 30. juunini 2025 (algselt pidi 20% maksumäära kohaldamine teatud tingimustel olema lubatud kuni  31. detsembrini 2025).