Riigikogu võttis 11. detsembril 2024 vastu julgeolekumaksu seaduse, millega kehtestatakse ajutiselt kuni 2028.a. lõpuni uus riiklik maks, mis koalitsioonilepingu kohaselt suunatakse Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks.
Julgeolekumaks hakkab koosnema kolmest osast:
- Käibemaksu standardmäära tõus 22%-lt 24%-le alates 1. juulist 2025.
- Uus füüsiliste isikute ja mitteresidentide maksustatavatelt tuludelt võetav 2% maks alates 1. jaanuarist 2026. Vastava maksu puhul ei ole lubatud arvesse võtta tulumaksuga maksustamisel lubatud mahaarvamisi. Ka füüsiliste isikute ettevõtluskontole laekuvate tulude maksumäära suurendatakse julgeolekumaksu võrra.
- Uus ettevõtete kasumilt võetav 2% maks alates 1. jaanuarist 2026. Üldjuhul on uue kasumimaksu arvestuse aluseks eelmise majandusaasta raamatupidamislik kasum, mida on teatud osas julgeolekumaksu tarbeks korrigeeritud. Esimesed avansilised kasumimaksud tuleb ettevõtetel maksta 10. septembriks ja 10. detsembriks 2026. Esimene julgeolekumaksu deklaratsioon tuleb ettevõtetel esitada 2026. aasta kasumi kohta 10. septembriks 2027.
Julgeolekumaksu maksavad nii residendist kui mitteresidendist füüsilised isikud, aga ka residendist äriühingud ja Eestis püsivat tegevuskohta omavad mitteresidendist äriühingud. Lisaks maksavad julgeolekumaksu ka need mitteresidendist juriidilised isikud, kel Eestis püsivat tegevuskohta ei ole, kuid kes saavad Eestis julgeolekumaksu seaduse kohaselt maksustatavat tulu.
Julgeolekumaksule kohalduvad ka Eesti poolt teiste riikidega sõlmitud maksulepingute sätted.