Käesolev veebileht kasutab küpsiseid. Lisateavet küpsiste kasutamise ja seadistamise kohta leiate siit.

5 kriisiaja kõige levinumat raamatupidamisküsimust

Praegune kriis tekitab paljudes klientides küsimusi, mis ei ole kunagi varem esile kerkinud. Tegime korduma kippuvatest küsimustest kokkuvõtte ja seletame allpool lahti võimalikke murekohti, millele ettevõtte omanikud praegu lahendust otsivad.

1. Kellel on võimalik taotleda töötasu hüvitist ja kuidas seda teha?
Tööandja saab taotleda töötajatele töötasu hüvitist, kui ta vastab kahele kriteeriumile kolmest:
1) käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga langenud vähemalt 30 protsendi võrra;
2) vähemalt 30 protsendile töötajatest ei ole kokkulepitud mahus tööd anda;
3) vähemalt 30 protsendil töötajatest on vähendatud töötasu vähemalt 30 protsenti või alampalgani.
Tööandja peab vastama neile tingimustele selle kuu seisuga, mille eest töötasu hüvitist taotleb ning töötajad peavad olema vormistatud tööle töölepinguga.
Hüvitise taotlemiseks esitab tööandja töötukassale avalduse iga kalendrikuu kohta eraldi, kusjuures vajadusel võivad vastavad kaks kriteeriumit kolmest olla erinevad.
2. Kes tasub maksud töötukassa makstava töötasu hüvitiselt? Mida peaks ettevõte hüvitisega seoses veel silmas pidama?
Töötukassa tasub hüvitiselt sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse ning tulumaksu. Tulumaksu arvestamisel ei rakenda töötukassa maksuvaba miinimumi. Tööandja tasub maksud ainult enda makstud töötasu osalt. Arvesse tuleks aga võtta seda, et edaspidi – näiteks puhkuseraha arvestamisel – läheb keskmise töötasu arvestamisel arvesse ka hüvitis.
3. Mitme kuu eest saab taotleda töötasu hüvitist? Kas tööandja saab taotluse esitada vaid kahel kuul kolmest?
Töötasu hüvitise taotlemine on töötajapõhine. Ühele töötajale saab töötasu hüvitist taotleda kahe kuu eest. Tööandjal on võimalus esitada taotlusi kolmes kuus, kuid ühele töötajale maksimaalselt kahe kuu eest.

4. Kuidas toimub töötasu hüvitise arvutamine summeeritud tööaja puhul?
Numeri klientide hulgas on palju ettevõtteid, kus töötatakse tööajakava ehk graafiku alusel ja kasutusel on summeeritud tööaja arvestus. Summeerimise perioodiks võib olla kuni neli kuud. Seega oleme aidanud klientidel selgust saada summeeritud tööaja küsimustes eriolukorras – kuidas arvutada ületundide mahtu.
Nii nagu tavalise tööaja puhul, selguvad ka summeeritud tööaja arvestuse korral ületunnid ikka arvestusperioodi lõpul. Valem normtundide leidmiseks on kõigile täistööajaga tööl käivatele töötajatele samasugune olenemata sellest, kas töötaja töötab nädalavahetustel, päevasel või öisel ajal või aeg-ajalt ka riigipühadel. Valem on tuletatud TLS § 43 lg-st 1 ja 2, mille kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas.
Eriolukord on pannud raskesse seisu tööandjad, kes ei suuda töötajaid tööga kindlustada kogu arvestusperioodi jooksul.
Kuigi töötajad osal päevadest reaalselt tööd ei teinud, siis terve arvestusperioodi normtundide sisse tuleb ikkagi lugeda kõik selle perioodi sisse jäävad kalendrijärgsete tööpäevade tunnid.
Vastavalt TLS § 35 tuleb tööandjal hüvitada töö tegemiseks valmis olevatele töötajatele nende tundide eest keskmist töötasu.
Kui arvestusperioodi sisse jääb töötajal puhkus, siis väheneb tema normtundide arv perioodi sisse jäävate kalendripäevade tööpäevade võrra.
Kui summeeritud tööajaga töötaja on arvestusperioodi jooksul ajutiselt töövõimetu, siis tuleb tema normtundide arvu vähendada vaid ajutise töövõimetuse perioodi jooksul töötajale töögraafikuga määratud tööaja võrra.
5. Millal on tegu kollektiivse koondamisega? Kuidas koondamist vormistada?
Kahjuks on meie klientidel päevakorras ka töötajate koondamine. Ootamatult võib ettevõtja leida ennast olukorrast, kus on tegemist kollektiivse koondamisega.
Töölepingute kollektiivse ülesütlemise aega arvestatakse töölepingute lõppemise kuupäeva seisuga. Kollektiivse ülesütlemisega on tegu siis, kui töölepingud lõpevad 30 kalendripäeva jooksul ja koondatakse vähemalt:
1) 5 töötajat ettevõttes, kus töötab keskmiselt kuni 19 töötajat;
2) 10 töötajat ettevõttes, kus töötab keskmiselt 20–99 töötajat;
3) 10 protsenti töötajatest ettevõttes, kus töötab keskmiselt 100–299 töötajat;
4) 30 töötajat ettevõttes, kus töötab keskmiselt vähemalt 300 töötajat.
Kui koondamine tuleb selline, mis on eeltoodu alusel käsitletav kollektiivse koondamisena, tuleb järgida seadusandja poolt kehtestatud kollektiivse koondamise protsessi reegleid. Tuleb teavitada töötajaid ja Töötukassat ettenähtud korras.
Täpsema juhise leiate Eesti Töötukassa kodulehelt: https://www.tootukassa.ee/content/ettevotjale-ja-koostoopartnerile/tooandja-tegevus-kollektiivsel-ulesutlemisel-%E2%80%93.
Tavakoondamisega võrreldes on kollektiivse koondamise protsess kindlasti pikem ja paneb tööandja õlgadele ka suurema koormuse.

Kui Sul on seoses eriolukorraga tekkinud küsimusi ja vajad head ning võimekat partnerit, kes Sinu finantsasjad kontrolli all hoiab, võta meiega kindlasti ühendust!

Kirjuta aadressile numeri@numeri.ee või helista numbrile 686 7110.