Käesolev veebileht kasutab küpsiseid. Lisateavet küpsiste kasutamise ja seadistamise kohta leiate siit.

2019. aasta käibemaksu muudatused

Riigikogu võttis 14. novembril 2018 vastu käibemaksuseaduse muutmise seaduse, millega sätestatakse erinevate vautšerite (kinkekaartide) käibemaksukäsitlus, lihtsustatakse impordi käibemaksu deklareerimist käibedeklaratsioonil ja elektroonilise side ning elektrooniliselt osutatava teenuse korda. Uued muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2019.
• EL-i direktiivist 2016/1065 tulenevalt sätestatakse seaduses vautšerite käibe tekkimise aeg ja maksustatav väärtus, samuti üheotstarbelise ja mitmeotstarbelise vautšeri mõiste.
• Nii loetakse käibemaksu mõttes vautšeriks instrumente, mida saab lunastada kaupade tarnimiseks või teenuste osutamiseks. Ainult allahindlust pakkuvatele vautšeritele kõnealuseid käibemaksureegleid ei kohaldata.
• Üheotstarbelise vautšeri puhul on vautšeriga seotud kaupade võõrandamise või teenuse osutamise koht ja nendelt kaupadelt või teenustelt sissenõutav käibemaksusumma vautšeri väljastamise ajal teada. Näiteks restorani kinkekaart, mille väljastamise ajal on teada, et seda kasutatakse toidu eest tasumiseks konkreetses restoranis ja seetõttu saab selle kauba või teenuse käibe juba vautšeri väljastamise ajal maksustada.
• Üheotstarbelise vautšeri väljastamisel toimub vautšeri väärtuse ulatuses kauba või teenuse käive vautšeri väljastamise päeval või vautšeri eest osalise või täieliku makse laekumise päeval. Üheotstarbelise vautšeriga seotud kauba üleandmist või teenuse osutamist eraldi tehinguna ei käsitleta.
• Kui üheotstarbelise vautšeri annab üle enda nimel tegutsev isik, käsitatakse igat vautšeri üleandmist kauba võõrandamise või teenuse osutamisena.
• Mitmeotstarbelised on kõik muud vautšerid, mille väljastamise ajal ei ole täpne kaup või teenus ega sissenõutav käibemaksu summa teada. Näiteks hotelliketi kinkekaart, millega saab tasuda majutuse või toitlustuse eest selle keti eri riikides olevates hotellides või restoranides. Samuti raamatupoe kinkekaart, millega saab poes tasuda eri käibemaksumääraga kaupade eest. Seetõttu ei ole võimalik vastava kauba või teenuse käivet vautšeri väljastamise ajal maksustada.
• Mitmeotstarbelise vautšeri alusel arvestatakse käibemaks selle vautšeriga seotud kauba üleandmisel või teenuse osutamisel, võttes aluseks vautšeri eest makstud tasu või selle kohta teabe puudumisel vautšeril märgitud rahalise väärtuse. Kui mitmeotstarbeline vautšer katab üksnes osa kauba või teenuse väärtusest, siis maksustatava väärtuse määramisel võetakse arvesse vautšeri väärtus ja kõik muu tasuna käsitatav, mis kauba võõrandaja või teenuse osutaja sellest tehingust saab.
• Kui üheotstarbelise või mitmeotstarbelise vautšeri annab üle teise isiku nimel tegutsev isik, käsitatakse sellise vautšeri üleandmist vautšeriga seotud kauba võõrandamise või teenuse osutamisena teise isiku poolt, kelle nimel vautšeri üle andnud isik tegutseb. Käive loetakse teisel isikul toimunuks varasema hetke printsiibi kohaselt päeval, millal toimus sellele teisele isikule vautšeri eest kas makse laekumine või selle teise isiku poolt kauba või teenuse üleandmine.
Uue üleminekusätte kohaselt rakendatakse vautšerite muudatusi üksnes alates 1. jaanuarist 2019 väljastatud vautšeritele.
• Seadust täiendatakse uue § 101 , millega kehtestatakse uued reeglid teenuse käibe tekkimise koha määramiseks lõpptarbijale elektroonilise side teenuse või elektrooniliselt osutatava teenuse osutamisel:
o Nii et kui isiku piiriüleselt lõpptarbijale osutatavate elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käive ei jooksval ega ka eelneval kalendriaastal ei ületanud 10 000 eurot, siis isik maksustab sarnaselt oma asukohariigis osutatavate teenustega ka piiriüleselt osutatud teenused oma asukohariigi reeglite kohaselt. See tähendab, et eelnimetatud juhul teenuse osutaja deklareerib piiriüleselt osutatavate teenuste käibe oma siseriiklikul käibedeklaratsioonil siseriikliku käibena. Ka teenuse arve väljastamisel järgib ta oma asukohariigi reegleid.
o Näiteks, kui Eesti ettevõtja osutab kalendriaasta jooksul Soomes ja Rootsis asuvale lõpptarbijale elektroonilist teenust kogumaksumusega 1000 eurot, siis on ettevõtjal õigus maksustada selline käive kui Eesti siseriiklik käive, ilma et see tuleks deklareerida eraldi Soomes ja Rootsis. Alates nimetatud käibe piirmäära ületamise päevast peab aga Eesti ettevõtja järgima üldreeglit, registreerides ennast lõpptarbijate asukohariigis maksukohustuslasena või esitades EMTA-le avalduse MOSS erikorra rakendamiseks.
• Impordi käibemaksu käibedeklaratsioonil deklareerimise tingimuste hulgast kaotatakse nõuded, et isiku nullprotsendilise käibe osakaal kogu käibest peab 12 kuu jooksul olema vähemalt 50% ja maksukohustuslane on 12 kuu jooksul esitanud maksudeklaratsioone üksnes elektrooniliselt.
• EL-i välise riigi isikul tekib õigus rakendada elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse osutamisel EL-is asuvale lõpptarbijale MOSS erikorda ka siis, kui ta on registreeritud EL-is käibemaksukohustuslaseks, kuid tal puudub EL-is asukoht või püsiv tegevuskoht. Erikorra rakendamine võimaldab tal registreerida end ainult ühes EL-i liikmesriigis ja ta ei pea end registreerima igas liikmesriigis, kus ta vastavat teenust lõpptarbijale osutab. Sel juhul deklareerib ja maksab ta EL-i liikmesriikides tasumisele kuuluvat käibemaksu ainult registreerimise liikmesriigis. Erandina ei saa vastavat erikorda rakendada selles liikmesriigis, kus EL-i välisel isikul on asukoht või püsiv tegevukoht, sest siis tuleb ka elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaks deklareerida ja maksta selles liikmesriigis tavakorras.
• Täiendavaid selgitusi uute muudatuste kohta leiab ka Maksu- ja Tolliameti veebilehelt: https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/muudatused-kaibemaksuseaduses-alates-01012019